Esmaspäeval, 19. detsembril toimus Tallinna Kunstihoones EKKÜ aastakonverents.
Konverentsil esinesid Virve Sarapik, Krista Kodres, Tiina-Mall Kreem, Tiina Ann Kirss, Anti Selart, Juhan Maiste, Merike Kurisoo, Andreas Trossek.
Konverentsi teema “Kunstiteaduslikud ajakirjad. Rahvuslik ja rahvusvaheline“ oli ajendatud ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi 40. juubelist.
Alates 1980.–1990. aastatest on kunstiteaduslikus kirjutises pööratud suurt tähelepanu enesekriitilisele vaatlusele, mille tulemusel on muuhulgas alanud kunstiajaloo ümberkirjutamine ja -hindamine. Autoritega samaväärset (või suuremat?) vastutust kannavad teaduspublikatsioonid, mis ühest küljest suunavad, mida ja kuidas kajastatakse ning teisalt kujundavad retseptsioonivälja, st kuidas nii erialane kui ka laiem publik kunsti, selle ajalugu ja kunstiteoseid teab ja kogeb. Selle taustal on oluline mõista, milliseid eesmärke üks või teine publikatsioon kannab, kuidas on toimetuskolleegium sõnastanud ajakirja või trükise eesmärgid ning millisena nähakse selle positsiooni lokaalsel-rahvusvahelisel teljel.
Konverentsi avaettekande “Maailma kunsti ajalugu ja Eesti, ehk reis Hiina ja tagasi“ tegi ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi peatoimetaja Virve Sarapik, kes muuhulgas andis ülevaate CIHA (Comité International d’Histoire de L’art) kongressist Pekingis. Krista Kodres võttis ettekandes „Enesekriitika ja autopoees: muutuv eesti kunstiteadus“ vaatluse alla viimasel paarikümnel aastal siinses kunstiteaduses toimunud muutused, sh küsides erinevate erialal toimijate osaluse ja agendade kohta. Tiina-Mall Kreem, esindades EKMi Teadusnõukogu, kõneles teemal „Kutsumus, vajadus, kohandumine. Kunstiajaloo kirjutus Eesti Kunstimuuseumis“, mille raames ta vaatles “Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste“ kui ajakirja sünni tagamaid.
Lisaks EKKÜ liikmetele oli külalistena palutud esinema kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Anti Selart. Kirsi ettekanne kandis pealkirja „Märkmete kadumine: aeglane kirjutamine ja humanitaaria kodus ja mujal“, milles ta analüüsis akadeemilise kirjutamise protsessi: rahvusvahelisel foorumil kirjutamine kui kultuuritõlge, mille juures on oluline nii kontekstide loomine kui adressaadi dünaamika märkamine ja miks on vaja säilitada ning hoolt kanda eestikeelse teaduskirjutuse eest. Selarti ettekanne „Eesti ajalugu: 1.1, 3.2 ja 6.7“ põhjendas vajadust publitseerida Eesti ajalooalaseid tekste rahvusvaheliselt, sh selgitades, kuidas võiks olla mõistlik seda teha ning mis on seejuures selle võimalikud kitsaskohad ja ohud.
Ettekannetele järgnes paneeldiskussioon, milles osalesid nelja kunstiajakirja (Kunstiteaduslikke Uurimusi, Baltic Journal of Art History, Eesti Kunstimuuseumi Toimetised, Kunst.ee) peatoimetajad.
Kadri Asmer, konverentsi organisaator
