Üritused

Aastakonverents 2016

Esmaspäeval, 19. detsembril toimus Tallinna Kunstihoones EKKÜ aastakonverents.
Konverentsil esinesid Virve Sarapik, Krista Kodres, Tiina-Mall Kreem, Tiina Ann Kirss, Anti Selart, Juhan Maiste, Merike Kurisoo, Andreas Trossek.

Konverentsi teema “Kunstiteaduslikud ajakirjad. Rahvuslik & rahvusvaheline“ oli ajendatud ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi 40. juubelist.
Alates 1980.–1990. aastatest on kunstiteaduslikus kirjutises pööratud suurt tähelepanu enesekriitilisele vaatlusele, mille tulemusel on muuhulgas alanud kunstiajaloo ümberkirjutamine ja -hindamine. Autoritega samaväärset (või suuremat?) vastutust kannavad teaduspublikatsioonid, mis ühest küljest suunavad, mida ja kuidas kajastatakse ning teisalt kujundavad retseptsioonivälja, st kuidas nii erialane kui ka laiem publik kunsti, selle ajalugu ja kunstiteoseid teab ja kogeb. Selle taustal on oluline mõista, milliseid eesmärke üks või teine publikatsioon kannab, kuidas on toimetuskolleegium sõnastanud ajakirja või trükise eesmärgid ning millisena nähakse selle positsiooni lokaalsel-rahvusvahelisel teljel.

Konverentsi avaettekande “Maailma kunsti ajalugu ja Eesti, ehk reis Hiina ja tagasi“ tegi ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi peatoimetaja Virve Sarapik, kes muuhulgas andis ülevaate CIHA (Comité International d’Histoire de L’art) kongressist Pekingis. Krista Kodres võttis ettekandes „Enesekriitika ja autopoees: muutuv eesti kunstiteadus“ vaatluse alla viimasel paarikümnel aastal siinses kunstiteaduses toimunud muutused, sh küsides erinevate erialal toimijate osaluse ja agendade kohta. Tiina-Mall Kreem, esindades EKMi Teadusnõukogu, kõneles teemal „Kutsumus, vajadus, kohandumine. Kunstiajaloo kirjutus Eesti Kunstimuuseumis“, mille raames ta vaatles “Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste“ kui ajakirja sünni tagamaid.

Lisaks EKKÜ liikmetele oli külalistena palutud esinema kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Anti Selart. Kirsi ettekanne kandis pealkirja „Märkmete kadumine: aeglane kirjutamine ja humanitaaria kodus ja mujal“, milles ta analüüsis akadeemilise kirjutamise protsessi: rahvusvahelisel foorumil kirjutamine kui kultuuritõlge, mille juures on oluline nii kontekstide loomine kui adressaadi dünaamika märkamine ja miks on vaja säilitada ning hoolt kanda eestikeelse teaduskirjutuse eest. Selarti ettekanne „Eesti ajalugu: 1.1, 3.2 ja 6.7“ põhjendas vajadust publitseerida Eesti ajalooalaseid tekste rahvusvaheliselt, sh selgitades, kuidas võiks olla mõistlik seda teha ning mis on seejuures selle võimalikud kitsaskohad ja ohud.

Ettekannetele järgnes paneeldiskussioon, milles osalesid nelja kunstiajakirja (Kunstiteaduslikke Uurimusi, Baltic Journal of Art History, Eesti Kunstimuuseumi Toimetised, Kunst.ee) peatoimetajad.

Kadri Asmer, konverentsi organisaator
Pilt
Pilt

2015

Reedel, 11. detsembril toimus Okupatsioonide muuseumis ühingu aastakonverents.
Konverentsil esinesi Indrek Grigor, Kaarin Kivirähk, Carl-Dag Lige, Rebeka Põldsam, Evelyn Raudsepp, Johannes Saar, Virve Sarapik, Maria-Kristiina Soomre, Jaak Tomberg jt. Modereeris Maarin Mürk.


Aastal 2011 toimus März projektiruumis "Kunstikriitika päev 1 - diagnostika", mille raames vaagiti kunstikriitika hetkeseisu mitme kandi pealt (järelkajad näiteks siit: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/rohkem-kriitikat ). Ühtlasi kuulutati pidulikult välja ka Aica Eesti MTÜstamine, mis pidi reanimeerima siinse kunstikriitika kõige institutsionaalsema rakukese.

Aica Eesti MTÜ ei reanimeerundki, kuid vahepealse nelja aasta jooksul on ebajärjepidevalt, kuid siiski toimunud erinevaid kunstikriitikaga tegelemise algatusi, lugemisgruppe jms. Käesolev aasta tundub kriitika kriitika mõttes aga erakordselt viljakas - Sirp üllitas 27.03 kriitika erinumbri ning kaardistas oma sünnipäeva puhul kultuurikriitika seisukorda, kirjandusteadlaste V suvekool "Kriitika võrgus - saak või kütt?“ pühendas end samuti antud teemale, Kulka arhitektuuri sihtkapital andis välja kriitiku stipendiumi jne. Ning jälgides tuliseid arutelusid sotsiaalmeedias, siis tundub, et taas on paras hetk, et ka kunstist kirjutamine üle vaadata. Seekord keskendub kunstikriitika diagnostika kolmele teemale - pöörded, õpetamine ja eksperimentaalsus.

Kõikvõimalikke pöördeid on humanitaarias jätkuvalt trendikas sooritada, kuid millal akumuleeruvad pidevalt toimuvad muutused niivõrd, et need saaks pööranguna kokku võtta? Ning kas siinses kunstikirjutises saab perioodil 90ndad kuni tänapäev mingitest "pööretest "rääkida?

Pööreid peab keegi tekitama, kuid viimasel paaril aastal on kõige teravam probleem just kirjutajate vähesus. Kust ja kuidas peaks tekkima järelkasv? Kriitika-õpetust antakse enamasti nii Tallinnas kui Tartus ühe semestri jagu, kuid õpetamine ei peagi toimuma ainult kooli-situatsioonis, järelkasvu toetaks kindlasti ka erialaorganisatsioon ning kollegiaalne küünarnukitunne-tagasiside. Kuhu siis see Aica-Eesti MTÜ jäi?

Eksperimentaalne kriitika, mis on diagnostika-päeva kolmas fookus, on (meeldivalt) ebamäärane väli, kuhu alla liigituvad näited pigem subjektiivse arvamuse, mitte selgelt artikuleeritud kriteeriumite põhjal. See võiks olla näiteks tugevalt tekstimõnust kantud autorilooming, mis jätab kõrvale vastutuse nii teose kui lugeja ees ning püüab luua pigem samaväärse intensiivsusega dialoogipartnerit. Mida võiks siinses kontekstis nimetada eksperimentaalseks kriitikaks?

Pildid tegi: Joonmeedia, rohkem pilte siit: https://www.facebook.com/kunstiteadlaste.uhing/media_set?set=a.751528398313335.1073741830.100003685451244&type=3

Pilt
Pilt
Pilt

2013


Konverents Kunst ja ideoloogiad
6. detsembril 2013 Teaduste Akadeemia saal

Kas kriitiline kunst on seotud eeskätt avangardiga või võib seda leida ka varasematel perioodidel? Kas on olemas mingid erilised, vaid kunstipraktikatega seotud ideoloogiad? Milline on eri aegade kunstiajalookirjutuse suhe kehtivate ideoloogiatega? Miks ideoloogiad kaaperdavad kunsti ja kuidas neid kinnistatakse?

13.00 Avasõnad
13.10.–13.35 Krista Kodres
Võistlevad ideoloogiad ja kunstiajalood 1930. aastatel. Balti kunsti küsimus
13.35.–14.00 Mari Nõmmela
Kunstiajalookirjutuse ideoloogiad enne ja pärast Teist maailmasõda
14.00–14.25 Maria Jäärats
Rahvuslik maastik? Eesti maastikumaali retseptsioon 1940. aastate lõpul
14.25–15.05 Lõuna (serveeritakse kohapeal)
15.05–15.30 Kädi Talvoja
Kunstikriitika probleem 1960. aastate alguse diskussioonides. Ideoloogilise kriisi sümptom?
15.30–15.55 Kristin Orav
Ideoloogia ja kunsti dialoog visuaalretoorika perspektiivist 1990. aastate "võitjate põlvkonna" näitel
15.55–16.20 Heie Treier
Kui skulptuur teha kullast. Marc Quinni, Damien Hirsti ja Kristina Normani juhtum
16.20–16.45 Ave Randviir-Vellamo
Interventsionistlikud kunstipraktikad ja valitsevate ideoloogiate kriitika virtuaalmaailmades
16.45–17.15 Paneeldiskussioon, juhib Virve Sarapik


Aastaseminar „Öö muuseumis ehk Kuidas näidata kunstiajalugu?“
8.03. 2013 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valge saal

12.00.–13.00 I OSA: Kuidas eksponeerida muuseumis kunstiajalugu?
Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum)
Kadi Polli (Tartu Ülikool), Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum), Tiiu Talvistu (Tartu Kunstimuuseum)

13.00–13.45 LÕUNA

13.45–14.45 II OSA: Kuidas luua elamust?
Mariann Raisma (TÜ ajaloo muuseum)
Mairo Rääsk (Eesti Maanteemuuseum), Jukka Halttunen (OÜ TenTwelve), Margit Argus (KAOS Arhitektid)

14.45–15.45 III OSA: Kuidas visualiseerida ajalugu?
Inge Laurik-Teder (Eesti Ajaloomuuseum)
Juhan Kreem (Tallinna Linnaarhiiv), Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseum), Ilmar Valdur (Arhitektuuribüroo 3+1)

16.00–16.30 Vana anatoomikumi külastus
17.00–17.30 Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooliga tutvumine
17.30 Veinilaud Tartu Ülikooli kunstimuuseumis
19.00 Buss tagasi Tallinnasse

Seminari juhatab Mariann Raisma

2012


Jõulupidu

10. detsembril kl. 17.00 Niguliste muuseumis.
Teemakohane ringkäik näitusel "Ars Moriendi" Merike Kurisoo juhatusel, orelimuusika ja pühadevein.

Üldkogu 2. aprillil Rotermanni soolalaos

1. Lahkunud liikmete mälestamine.
2. Juhatuse esimehe ettekanne.
3. Uute liikmete tutvustus.
4. Revisjonikomisjoni ettekanne.
5. 2011. a. majandusaasta aruande kinnitamine.
6. KTÜ juhatuse uue liikme valimine. Hääletus.
7. Liikmemaksu tõstmine. Hääletus.
8. KTÜ taotlus loomeliiduna registreerimiseks. Hääletus vastavate KTÜ põhikirja muudatuste osas.
9. KTÜ aastapreemia väljakuulutamine.


2011


Aastalõpuseminar „Mis on hea näitus?“

16. detsembril Kumu auditooriumis toimunud seminar osutus erakordselt populaarseks -- kohal oli üle saja kuulaja.
Aastasadu on näitus olnud põhiline kunstist osasaamise vorm, ometi tehakse selle toimimispõhimõtetest harva juttu. Teemapäeval Kumus sooviti avatud diskussiooni vormis lahata hea näituse saladusi, küsida kinnistunud tõekspidamiste ja reeglite murdmise vajalikkuse kohta, arutleda näituste edu ja mõjukust määravate tegurite üle ning rääkida näituste sotsiaalsest rollist.
Kas näitused võivad maailma muuta? Aga kodanikke kasvatada? Kuidas mõõta head näitust?
Kolmes teemapaneelis avasid oma positsioone ning arutlesid eri põlvkondade kunstiteadlased muuseumidest, akadeemiast ja sõltumatult väljalt: Rael Artel, Epp Lankots, Kai Lobjakas, prof. Krista Kodres, Eha Komissarov, Andres Kurg, Ingrid Ruudi, Liina Siib, Tiiu Talvistu ja Leele Välja.
Võimalikke vaidlusi aitasid ohjes hoida ja vajadusel diskussiooni elustada joonekohtunikud prof. Mart Kalm ja Maarin Ektermann. Teemapäeva moderaator oli Maria-Kristiina Soomre.

Vaata ka joonmeedia vaimukat ja kokkuvõtlikku visuaalset ülevaadet üritusest: http://joonmeedia.blogspot.com/2011/12/kutse-teemapaevale-mis-on-hea-naitus.html


30. mail 2011 kell 17.00 EKÜ üldkogu
Kadrioru kunstimuuseumis

Päevakavas:
1. Saabujate ja volituste registreerimine
2. Päevakorra hääletus, koosoleku juhataja ja protokollija valimine
3. Juhatuse esimehe ettekanne
4. Uute liikmete tutvustus
5. Revisjonikomisjoni ettekanne
6. Majandusaasta aruande kinnitamine
7. Uue juhatuse valimine (häältelugemiskomisjoni moodustamine (3 liiget), kandidaatide esitamine, nimekirja tegemine)
8. Revisjonikomisjoni valimine
9. Uue KTU numbri tutvustamine
10. Valimistulemuste väljakuulutamine
11. Aastapreemia laureaadi õnnitlemine


Teadeanne raamat "Pallas" asjus
Tartu Kunstimuuseumi palvel arutas Eesti Kunstiteadlaste Ühingu juhatus oma koosolekul 31. jaanuaril 2011 kahtlustusi Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu koostatud raamatu "Pallas" (Tartu Kunstimuuseum, 2010) algupärasuse üle ja jõudis järeldusele, et plagiaadiga tegu ei ole.
EKÜ juhatus


2010


13. detsembril kell 18.00-20.00

aastalõpu vastuvõtt Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai 17)


29. oktoobril 2010, kell 10.00 Kumu auditooriumis

Kunstikompleks. Vaidlused asjade seisu üle.

Teooriabuum ja teooriaväsimus, uued institutsioonid ja saneeritud vanad, blogid ja sotsiaalvõrgustikud, vaatemängutööstus, shedöövrid, kriitika ja promo, vastuhegemoonia ja kohandumine, avalikkused ja klannid – kunstiteaduses on midagi muutunud. Kunstiteadlaste Ühing püüab oma seekordse sügisese seminaripäevaga selgust tuua kunstiajaloo, -kriitika ja -teaduse muutuvatesse süsteemidesse, välja tuua erinevaid seisukohti, otsida vastuseid ja esitada uusi küsimusi. Tavapärase konverentsiformaadi asemel on seekord tegu nelja diskussiooniblokiga, kus kaks kõnelejat esitavad alustuseks oma teesid ning seejärel laiendavad oma seisukohti paneeldiskussiooni käigus.

Päevakava:
10.00 Sissejuhatus: Kersti Markus
10.15- 12.00 Museion ja academia – pilt ja teooria?
Krista Kodres – Sirje Helme – Kadi Polli – Katrin Kivimaa
12.00-13.00 Vana ja uus kunst
Tiina Abel – Maarin Ektermann – Linda Kaljundi – Tiina Mall Kreem
13.00-14.00 Supp ja sigaretid
14.00-15.00 Kunstiajakirjandus
Andreas Trossek – Eha Komissarov – Indrek Grigor – Mari Laaniste
15.00-16.00 Alternatiivsed institutsioonid
Airi Triisberg – Andres Kurg – Anders Härm – Martin Rünk
16.00-16.30 Päevast teevad kokkuvõtte Jaak Kangilaski ja Virve Sarapik
Päeva modereerivad Kersti Markus ja Mart Kalm

Vt. lisaks: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11558:kunstiteadus-poeoerdes-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3321

kuula lindistust: http://artishok.blogspot.com


31. mail kell 17.00 üldkogu
Kadrioru kunstimuuseumis (Weizenbergi 37)

Kavas:

Lahkunud liikmete mälestamine
Juhatuse esimehe sõnavõtt
Aastalõpu kogunemise väljakuulutamine
EKÜ ja EKL suheteprobleem
Uute liikmete tutvustus
2010 aasta EKÜ mõttetalgute väljakuulutamine
Revisjonikomisjoni aruanne ja selle kinnitamine
Uute kogumike ja tulevaste näituste tutvustus
Liikmete eelmise aasta saavutuste äramärkimine
Aastapreemia väljakuulutamine: Juta Kivimäe (vt. aastapreemiad)
Pidulik koosviibimine


2009


14. detsember aastalõpu vastuvõtt

Vastuvõtt algas Kadriorus avatud uues muuseumis MIIA-MILLA-MANDA (Koidula 21 c): hoone restaureerimist tutvustas Oliver Orro, muuseumi sisekujundust Maile Grünberg ja kontseptsiooni Maarja Kõuts.
Vastuvõtt jätkus Kadrioru kunstimuuseumis, kus ootas väike peolaud, õnnitleti prof. Jaak Kangilaskit 70. juubeli puhul ning toimus ekskursioon Jüri Kuuskemaa juhtimisel näitusele “Balti biidermeier”.


27.–28. november
Rahvusvaheline aastakonverents: The Geographies of Art History in the Baltic Region

Eesti Kunstiteadlaste Ühingu ja Kunstiteaduse Instituudi ühiskonverents keskendus viimase aja kriitilisetele debattidele ja interdistsiplinaarsetele arengutele kunstiteaduses ja -ajaloos. Konverentsi eesmärk oli projitseerida rahvusvaheliselt levinud metodoloogilised ja historiograafilised küsimused regionaalsesse ja kohalikku konteksti, uurides kunstiteaduse piire ja geograafiaid Eestis, Lätis ja Leedus.

Konverentsi töökeel oli inglise keel ja programm:

Day 1, Friday, 27 Nov

9:00–9:30 Registration

9:30–9:45 Katrin Kivimaa. Opening address

Keynote presentation
9:45–10:30 Stella Pelše. Creating the discipline: Facts, stories and sources of Latvian art history

10:30–11:00 Coffee break

Session I: National Art History and Its Discontents
Moderator: Katrin Kivimaa

11:00–11:30 Jolita Mulevièiûtë. New aims, old means: Rewriting Lithuanian art history of the “National Revival” period
11:30–12:00 Kristiâna Âbele. Fellow-nationals vs. compatriots: The turn of the 20th century period and the mono-ethnic tradition of its interpretation in Latvian art history
12:00–12:30 Jon Blackwood. Writing “national” art history: Estonia and Scotland as case studies
12:30–13:00 Giedrë Jankevièiûtë. Writing art history of the vanished states: Estonia, Latvia and Lithuania in the 1940s

13:00–14:00 Lunch

Keynote presentation
14:00–14:45 Linara Dovydaityte. The writing of history in a museum: The case of the National Gallery of Art in Vilnius

Session II: Questioning the Canon
Moderator: Stella Pelše

14:45–15:15 Renja Suominen-Kokkonen. Writing a canon of architectural history in Finland
15:15–15:45 Vytautas Michelkevièius. Producing the canon of Lithuanian photography: Dispositif of art photography since 1969

15:45–16:15 Coffee break

Session III: Interdisciplinary Research
Moderator: Anu Allas

16:15–16:45 Visa Immonen. Medievalisms with a difference: The Finnish and Estonian pre-war traditions of antiquarian art history
16:45–17:15 Epp Lankots. History appropriating contemporary concerns: Leonhard Lapin’s architectural history and mythical thinking
17:15–17:45 Tomas Pabedinskas. Lithuanian photography: Contemporary practice and its definitions


Day 2, Saturday, 28 Nov

9:30–10:15 Keynote presentation
Krista Kodres. Our own Estonian art history: Changing geographies of art historical narrative

Session I: Beyond the Local
Moderator: Linara Dovydaityte

10:15–10:45 Agne Narusyte. Disruptive art histories: Strategies of innovative thinking
10:45–11:15 Alexandra Alisauskas. Friends “is olvais velcome” to Lithuania: International representations of Lithuanian art practices

11:15–11:30 Coffee break

Session II: Rethinking the Soviet Past
Moderator: Epp Lankots

11:30–12:00 Andres Kurg. Taking the Soviet Union seriously
12:00–12:30 Mari Laanemets. On the reconstruction of the art history of Soviet Estonia: The art history of interdisciplinary art
12:30–13:00 Kristina Budrytë. The “Baltic” fine arts exhibitions in Vilnius during the Soviet period: Conventions and innovations

13:00–14:00 Lunch

Session III: Histories of the Built Environments
Moderator: Andres Kurg

14:00–14:30 Laima Lauèkaitë. Writing art history of the city: From nationalism to multiculturalism
14:30–15:00 Anna Ancâne. The concepts of international and vernacular in studies of Latvian architecture in the second half of the 17th century
15:00–15:30 Marija Dremaite. Post-war architecture in the Soviet Baltic republics: National, regional and international research perspectives

15:30–16:00 Coffee break

16:00–17:00 Closing discussion

Lähem informatsioon ja registreerimine kuni 20. novembrini.
Anu Allas, anu.allas@artun.ee



29. mai
Eesti Kunstiteadlaste Ühingu üldkogu Kadrioru kunstimuuseumis Kadrioru lossis.

Päevakorras:
o juhatuse esimehe aastaaruanne ja EKÜ kodulehe tutvustus
o EKÜ ja KTI ühise aastakonverentsi tutvustus
o majandusaasta revisjoni aruande kinnitamine
o liikmemaksu tõstmine 100 kroonile, pensionäridel 50 kroonile
o Heini Paasi ja Boris Bernsteini nimetamine EKÜ auliikmeks
o 12 uue liikme vastuvõtt
o aastapreemia andmine Andres Kurele ja Mari Laanemetsale
o Suupisted ja Kadrioru kunstimuuseumi näituse „Elu melu“ tutvustus
o Liikmemaksu kogumine

2008

16. detsembril
Jõuluseminar Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus prof Marco Laimre tutvustas muuseumi kontseptsiooni ja senist tegevust.
Kohtumine 15.45 Kultuurikatla värava ees (Põhja puiestee 27a).

Kell 17.00 jõuluvastuvõtt
Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimiskoolis (Suur-Kloostri 11a).


2007

26. veebruaril
Kogumiku ja ajakirja "Kunstiteaduslikke Uurimusi" tähtpäev Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Tartu mnt 1).
2006./2007. aasta vahetusel ilmus 15. ja möödus 30 aastat esimese köite ilmumisest. Esitleti viimast "Kunstiteaduslike Uurimuste" numbrit, milles on ka 15 köite koondbibliograafia.


15. mail
Armin Tuulse 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents teemal “Kust tuled, Eesti kunstiteadus?” Kadrioru Kunstimuuseumis.

Eestis on kunstiteadusega tegeldud juba kakssada aastat. Karl Morgensterni järel tulid uued ja uued kirjutajad, kellest igaüks on meie kunstiajaloo uurimisse midagi lisanud. Armin Tuulse, kelle 100. sünniaastapäeva sel aastal tähistame, on nende seast üks teenekamaid. Tema juubel pakub ühtlasi hea võimaluse teha järjekordne sissevaade meie eriala ajalukku ja tänapäeva. Tagasivaade peaks olema stimuleeriv, sest aitab tunnetada mitte ainult eilse, vaid ka tänase päeva kunstiteaduslikku problemaatikat. Teades, kust tuleme, suudame enese erialaidentiteeti selgemalt formuleerida, see omakorda peaks lubama tugevamat jalgealust käsilolevate ja plaanitavate uurimistööde eesmärkide ja sisu sõnastamisel. Teades, kust tuleme, oskame öelda, kus oleme ja kuhu tahaksime minna.

Esinejad:
Kaur Alttoa. Armin Tuulse ja linnused – enne ja pärast
Kersti Markus. Armin Tuulse ja kirikute uurimine
Krista Kodres. Sten Karling, tema uurimismeetod ja vaatenurgad
Jüri Hain. Villem Raam kunstist kirjutajana

Diskussioonipaneel ”Katse kaardistada mõningaid probleeme Eesti praeguses kunstiteaduses ja –kriitikas Läänemaailma kunstiajaloo uute suundade taustal”
Katrin Kivimaa, Andres Kurg, Mari Laanemets, Virve Sarapik

Kunstiteadlaste Ühingu liikmete üldkogu ja aastapreemia pidulik üleandmine.


27. detsembril
Aastalõpu seminar, väljasõit Kolga mõisa, Juhan Maiste ja Jüri Kuuskemaa juhitud arutelu aadlikultuuri, mõisa- ja sakraalarhitektuuri ja muinsuskaitse teemal; õpetaja Margus Kirja jõulumõtisklus ja kohalike rahvamuusikute kontsert Jõelähtme kirikus; õhtusöök Jõelähtme golfiklubis, EKÜ 2008. aasta plaanide arutelu.


2006

25. mail
Helmi Üpruse (1911–1978) 95. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Klassika ja klassitsism” Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis Toomemäel.

Helmi Üprus kuulub Eesti kõige silmapaistvamate ja omanäolisemate kunstiteadlaste hulka, kes on kirjutanud uurimusi arhitektuuri, kujutava kunsti ja rahvakunsti alal. Eriti tähtis on olnud H. Üpruse roll mitme uue uurimissuuna algatajana eesti kunstiteaduses, nagu näiteks Tallinna vanalinna regenereerimine, mõisaarhitektuur ja ennekõike klassitsismi periood.
1960. aastatel anglosaksi maailmast lähtunud klassitsismi taasväärtustamise laines on klassitsismi vaadeldud kui ”keelt” või universaalsete väärtuste süsteemi, mis leidis oma täiuse J. J. Davidi ja A. Canova teostes.
20. sajandi lõpp tõi aga kaasa huvi stiiliajaloo peatelgede suhtes marginaalsete arenguliinide vastu, laiendades nii kunstiteadusele huvipakkuvate loojate ringi kui ka klassitsismi piire tervikuna.
18. ja 19. sajandi vahetuse kunstiproblemaatika värske vaatluse ja sellega kaasnevate teoreetiliste probleemide läbiarutamise vajadust tingis ka Eesti kunstiteadlaste suurprojekti – “Eesti kunsti ajaloo” – III köite kirjutamine.

Esinejad:
Juhan Maiste. Helmi Üprus ja paradigma muutus Eesti klassitsismi uurimisel
Epi Tohvri. Valgustus- ja klassitsismiideede avaldumine arhitektuurikultuuris
Krista Kodres. Kogudusekirik kui tempel. Arhitektuuri retoorilisest ambitsioonist
Leonhard Lapin. Tehnoloogiline klassitsism
Mart Kivimäe. Kultuurilise sallivuse probleem historismi (historitsismi) ja klassitsismi suhete ajaloos
Mai Levin. Klassitsismiaegne sünkretism kujutavas kunstis
Kadi Polli. Klassitsistlikust sisust ja vormist valgustusaja kujutavas kunstis
Mariann Raisma. Musée imaginaire. Valgustusajastu muuseumi utoopiad

Diskussioon kohvilauas

EKÜ üldkoosolek ning aastapreemia pidulik üleandmine Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla Pildigaleriis (Raekoja plats 18).


20. detsembril
Jõulupidu Adamson-Ericu muuseumis
Kokkusaamine Herman Talviku loomingu keskel, luulet näitleja Anu Lambi esituses ning muusikaline tervitus flöödil Karina Voloðinalt.


2005

17. novembril
Kumu auditooriumis sügiskonverents "Roheline, toores ja lõikamata. Noor Eesti kunst uue sajandi alguses." koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega ja Eesti Kunstimuuseumiga.

Esinejad:
Karin Laansoo (Eesti Kunstiakadeemia). Don´t trust anyone under 30! Raamatu “22+ Noored Eesti kunstnikud” tegemisest
Irit Rogoff (Goldsmiths College, University of London). Kunstiteose adressaadist
Kaido Ole (Eesti Kunstiakadeemia). 325-
Kristjan Mändmaa (Eesti Kunstiakadeemia). Uued head disainerid
Rael Artel (Rael Artel Gallery, Artdepoo, Eesti Kunstiakademia). Fotorama! Uued seiklused uuel sajandil

Mahuka 408-leheküljelise raamatu "22+Noored Eesti kunstnikud" (koostanud Karin Laansoo) esitlus.


16. detsembril
Jõulupidu Kumu kunstimuuseumis
Tutvumine Eesti Kunstimuuseumi uue peahoonega, ajakirja ”Kunstiteaduslikke uurimusi” esitlus ning pidulik koosviibimine.


2004

20. detsemberil
Jõulupidu Mikkeli muuseumis (Weizenbergi 28)
Kadi Polli juhitud ringkäik näitusel Madalmaade kunstist Eestis “Madal taevas – avar horisont.” Ajakirja “Kunstiteaduslikke Uurimusi” järjekordse numbri esitlus ning vestlusring suupistete ja klaasi veiniga.


2003

1.–3. juunil
Koolitusreis Soome Retretti Kunstikeskusesse ja Helsingi muuseumidesse.
Retretti Kunstikeskuse direktriss Anu Liivaku vastuvõtt ja näituste tutvustus. Vestlusring niisugustel spetsiifilistel teemadel nagu Retretti mastaapi keskuse kunstinäituste eelarved, töö rahvusvaheliste partneritega lepingute sõlmimisel ning kultuuri management laiemalt.

Õhtusöök Retretti Kunstikeskuse restoranis.

Vastrenoveeritud Sinebrychoffi muuseumi ühiskülastus. Direktor Ulla Huhtamäki juhitud ekskursioon, restaureerimistööde käigus tehtud muuseumihoone funktsioonide ning kontseptuaalsete ekspositsioonimuudatuste tutvustus.
Tutvumine Soome Tarbekunsti ja Disaini Muuseumi juugendstiili tutvustava näituse, muuseumi arhiivi, slaidi- ja raamatukoguga, samuti komplekteerimistöö põhimõtetega.

Ateneumi ja Kiasma ekspositsioonide külastamine gruppidena.


9. detsembril
Konverents ”Kadunud kaheksakümnendad” koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega Rotermanni Soolalaos

Esinejad:
Sirje Helme. Milleks kaheksakümnendad?
Ants Juske. Nõukogude postmodernism
Eha Komissarov. 1980ndad kui nõukogude eesti kunsti lõplik eneseteostus
Heie Treier. Ülev ja kitð
Sirje Helme. Vaakum. Radikaalse kunsti võimatus
Piret Lindpere. 1980ndad Eesti arhitektuuri(elu)s: transitiivsuse ja transitoorsuse lugu
Raivo Kelomees. Marginaalse kunstielu "mängulaud"
Kädi Talvoja. Tartu slaidimaal. Grotesk – mäng või taktika?
Pirjo Urvak. Punkkultuur Eestis: 1980ndad ja tänapäev

Diskussioon


2002

20.–21. juunil
Bussiekskursioon Läti Vabariiki.
Tutvumine Riia muuseumite kunstiekspositsioonidega, Läti Rahvusooperi restaureeritud kompleksi ja Riia südalinnas taastatud Mustpeade maja külastus.

Väljapool Riiat asuv Pedvale kunstikeskuse külastus: huvitav kogemus mastaapsest maastikukaitsealast, kus kaasaegsel kunstil on võimalus eriilmelistes kooslustes suhestuda looduskeskkonnaga.

Cçsise külastus, osavõtt rahvusooperi hooaega lõpetanud vabaõhuetendusest.


detsembris
Jõuluaegne koosviibimine Kadrioru kunstimuuseumis, Jüri Kuuskemaa kollektsioonil põhineva näituse “Antiquarium” ühiskülastus.


2001

13.–14. detsemberil
Konverents "Realismi probleem eesti kunstis ja kunstiteaduses" koostöös EKA Kunstiteaduse instituudiga Eesti Kunstiakadeemia aulas.

Eesti kunsti ajalugu ja tänapäev on rikkad nähtustest, mida siiani on uuritud põgusalt. Üks neist on realism, mida tihti on käsitletud kitsalt 19. sajandi kunstiliikumisena. Konverentsi eesmärk oli vaadelda realismi kui kunstiloo olulist printsiipi või meetodit, mille rakendamine või hülgamine on sageli määranud kogu kunstiajaloolise epohhi ilme. Meetodina peegeldab realism suhtumist kujutavasse või ehitatavasse objekti, pakkudes huvitavaid lähtepunkte arutlemaks kujutamise ja kujutlemise, objektiivsuse ja kunstniku vabaduse, konventsioonide ja imiteerimise, madala ja kõrge kunsti, tegeliku ja fiktiivse maailma, fotograafia esitatud väljakutse, realismi ja ideoloogilise süsteemi ning paljude teiste probleemide üle. Kuidas peegeldub see ilmselt kogu Lääne kultuuriruumile omane keerlemine realismi ja fiktsiooni probleemi umber Eesti kunstiloos? Missugune on olnud realismi senine käsitlus eesti kunstiteaduses?

Esinejad:
Sirje Helme. Modernistlik realism 1960.–70. aastate Eesti kunstis
Jaak Kangilaski. Realismi mõiste metamorfoosid Nõukogude esteetikas
Kädi Talvoja. Hüperrealism erinevate realismi kontseptsioonide valguses
Ants Juske Neli realismi eesti kunstis: aguli-, sots-, sürr- ja hüperrealism
Ene Lamp. Natsirealism kui allegooria
Peeter Linnap. Pildiliste proteeside poliitikast
Reet Varblane. Illusioonid või tegelikkus? Noored naised eesti kunstis
Raivo Kelomees. Realiteediatlas: kunstitegelikkus ja tegelikkuskunst


detsembris
Jõuluaegne koosviibimine Mikkeli muuseumi ajutiste näituste saalis, tutvumine Nikolai Kormaðovi ikoonikogu väljapanekuga.


2000

23. septembril
ühingu väljasõidul tutvuti Nikolai Kormaðovi saatel Peipsi järve äärsete külade vene vanausuliste kirikute, ikoonide ja ikonostaasidega. Marsruut kulges läbi Varnja, Kasepää, Suur- ja Väike-Kolkja ning Raja külade.
Nähtu tulemusest teavitati Kultuuriministeeriumi ja Riigi Muinsuskaitseinspektsiooni, soovitades kaitse alla võtta Varnja ikonostaas, Kasepää, Kolkja ja Varnja vanausuliste pühakojad. Tungivalt paluti suunata jätkuvalt vahendeid vanausuliste kirikuarhitektuuri ja kunsti restaureerimiseks ning nende paremaks turvamiseks.
Ühtlasi kutsus ühing Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametit algatama ja toetama vanausuliste kultuuripärandi kunstiteaduslikku uurimise programmi. Vastav pöördumine esitati 10.oktoobril 2000.


1999

29. juunil
100 küünla süütamine Voldemar Vaga koduaias Tartus ning lillede viimine kalmistule.


30. juunil
Voldemar Vaga 100. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamine Tallinna Kunstihoone salongis (koostaja Inge Teder, kujundaja Jaak Soans).


21.–22.oktooberil
Prof Voldemar Vaga 100. sünnipäeva tähistav konverents "Eesti kunstiteadus ja –kriitika 20. sajandil." Eesti Kunstiakadeemia aulas.

Esinejad:
Ene Lamp. Professor Voldemar Vaga ja eesti kunstiteadus
Kaur Alttoa. Eesti keskaja arhitektuuri uurimisest
Kersti Markus. Eesti keskaja kunsti uurimisest
Krista Kodres. 16.–18. sajand Eesti kunstiteaduse huviobjektina
Juhan Maiste. Klassitsism. Kunstikirjutus, retseptsioon ja ajalugu
Kaalu Kirme. Kullassepa kunsti ajaloo uurimisest Eestis
Juta Keevallik. 19. sajandi kujutava kunsti uurimisest Eestis
Karin Hallas. Historitsismi ja juugendarhitektuuri uurimisest Eestis: hinnangute muutumine kunstiajaloos
Mart Kalm. Kattes välja. Eesti 20. sajandi arhitektuuri uurimisest.
Harry Liivrand. Eesti kunstiteadus esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal: kollaboratsiooni geneesist
Ants Juske. Eesti Teise maailmasõja järgse kunstikriitika kolm mudelit
Sirje Helme. Sõjajärgse kunsti uurimisest ja uurimustest
Jaak Kangilaski. 20. sajandi kunstiteooriatest
Reet Varblane. Feministlik diskursus Eesti kunstikriitikas


1998

5. juunil
Reis Harju- ja Raplamaa mõisatesse Ants Heina juhtimisel.Pilt[img]