Põhikiri

I üldsätted

1. Mittetulundusühing "Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite ühing"
1.1. Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite ühing (edaspidi EKKÜ) on kujutava või rakenduskunsti ja visuaalkultuuri alal tegutsev kunstiteooria, kunstiajaloo ja kunstikriitika ning kunstiprojektide kureerimisega tegelevate isikute vabatahtlik ja poliitiliselt sõltumatu loominguline ühendus, mis on asutatud 16. märtsil 1993. a.
1.2. EKKÜ on eraõiguslik juriidiline isik oma pangaarve ja pitsatiga, millel on tekst "Eesti Kunstiteadlaste ühing".EKKÜ lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, oma põhikirjast ning juhtorganite otsustest.
1.3. EKKÜ põhikiri on kinnitatud Eesti Kunstiteadlaste ühingu üldkogul 25. mail 1998.a. Täiendused ja parandused on sellesse tehtud 2. aprillil 2012. a. üldkogu otsusega.
1.4. EKKÜ on Eesti Vabariigi Kultuuri- ja haridusministeeriumi poolt 28. oktoobril 1994.a. käskkirjaga nr. 195 registreeritud samanimelise sisuga ühingu õigusjärglane.
1.5. EKKÜ on Eesti Kunstnike Liidu assotseerunud kollektiivliige.
1.6. EKKÜ majandustegevusest laekuvat tulu kasutatakse EKKÜ põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. EKKÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

2. EKKÜ asukoht
2.1. EKKÜ tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.
2.2. EKKÜ asukohaks on Vabaduse väljak 6, Tallinn, Eesti Vabariik.

3. EKKÜ organid
3.1. EKKÜ kõrgeimateks organiteks on EKKÜ üldkogu ja üldkogude vahelisel ajal EKKÜ juhatus.
3.2. EKKÜ igapäevast tegevust korraldavad juhatus, esimees ning aseesimees, kelle kõigi pädevus on määratletud käesolevas põhikirjas.

II EKKÜ eesmärgid ja tegevus

4. EKKÜ eesmärgid
EKKÜ eesmärkideks on
4.1. edendada kunsti ja kunstiajaloo, arhitektuuri ja arhitektuuriajaloo, esteetika jne. uurimist, tegelemist kunstiteooria ning kunstikriitikaga;
4.2. korraldada ja toetada kunstiteooria ja -ajalooalast teabevahetust ning arendada rahvusvahelist suhtlust;
4.3. aidata kaasa EKKÜ liikmete kutse- ja sotsiaalsete huvide ning loomevabaduse kaitsele.

5. EKKÜ tegevussuunad
EKKÜ tegevussuundadeks on
5.1. kunstiajaloo uurimise, kunstikriitika ja kunstiteooria viljelemise toetamine kõigis selle vormides;
5.2. kunstialaste teadmiste ja ideede levitamine uurimistulemuste publitseerimise ja kirjastamise, seminaride korraldamise, näituste organiseerimise, meediumite jm. kaudu;
5.3. liikmete majanduslike, sotsiaalsete ning loomehuvide kaitse;
5.4. koostöö teiste kunsti- ja kultuuriorganisatsioonidega Eesti Vabariigis ja välismaal;
5.5. ühingu liikmete erialase enesetäiendamise toetamine;
5.6. ettepanekute esitamine riigivõimuorganitele seadusandlikuks algatuseks;
5.7. rahaliste vahendite hankimine EKKÜ eesmärkidest tulenevate sihtprojektide algatamiseks ja läbiviimiseks, kirjastustegevuse edendamiseks jm. eelpoolloetletud tegevussuundade elluviimiseks.
5.8. Kogub andmeid oma liikmete loodud teoste ja esituste kohta.

6. EKKÜ pädevus
EKKÜ-l on õigus
6.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda vastavaid kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;
6.2. astuda lepingulistesse suhetesse Eesti vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega, arendada nendega koostöösidemeid, olla rahvusvaheliste organisatsioonide liige;
6.3. asutada juriidilisi isikuid vastavalt oma põhikirjalistele eesmärkidele, seejuures mitte olles täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- või usaldusühinguid;
6.4. omandada, rentida ja võõrandada põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara.

III EKKÜ liikmelisus

7. EKKÜ liikmed
EKKÜ liikmeteks võivad vabatahtlikkuse alusel olla
7.1. füüsilised isikud — oma loomingulist võimekust ja aktiivsust praktikas tõestanud kutselised kunstiteadlased, kriitikud, kuraatorid;
7.2. juriidilised isikud — oma tegevuse tulemuslikkust praktikas tõestanud mittetulundusühingud — kunstiajaloolaste, kunstikriitikute või kuraatorite loomingulised ühendused;
7.3. EKKÜ-l on õigus valida auliikmeid, kellele laienevad kõik liikmete õigused ja kohustused, välja arvatud liikmemaksu maksmise kohustus.

8. ühingu liikmeks vastuvõtmise kord
8.1. Liikmeks astumiseks esitab seda taotlev füüsiline või juriidiline isik ühingu juhatusele avalduse.
8.2. Liikmeks vastuvõtmine ja väljaarvamine toimub juhatuse otsusega.
8.3. Liikmeks astuja vastavus käesoleva põhikirja punktides 7.1. ja 7.2. määratakse eksperthinnanguga.
8.4. Auliikmed valib juhatus ning kinnitab üldkogu.

9. Liikmelisuse mitteüleantavus
9.1. EKKÜ liikmelisust ei saa üle anda ega pärandada.
9.2. füüsilisest isikust liikme surma või juriidilise isiku tegevuse lõpetamise korral tema liikmelisus lõpeb.
9.3. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikme õigused lõpevad.
9.4. Juriidilisest isikust teise juriidilise liikme eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise liikme liikmelisus.

10. Liikme väljaarvamine EKKÜst
10.1. Liige arvatakse ühingust välja juhatuse otsusega. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
10.2. Liikme väljaarvamise aluseks on
10.2.1. ühingu põhikirja või juhtorganite otsuste süüline järjepidev mittetäitmine vähemalt kuue (6) kuu jooksul;
10.2.2. ühingu või ühingu liikmete huvide otsene kahjustamine ja au teotamine; samuti teod, mis on vastuolus heade kommete või põhiseadusliku korraga;
10.2.3. liikmemaksu mittetasumine ilma mõjuva põhjuseta vähemalt kahe aasta jooksul;
10.2.4. juriidilisest isikust liikme likvideerimine, eesmärkide muutumine või reaalse tegevuse puudumisel kahe aasta jooksul;
10.2.5. liikme avaldus ühingust väljaastumiseks.

11. Vastutuse välistamine
11. EKKÜ ei vastuta oma liikmete kohustuste eest ja EKKÜ liikmed ei vastuta ühingu varaliste kohustuste eest.

IV EKKÜ liikmete õigused ja kohustused

12. EKKÜ liikmete õigused
EKKÜ liikmel on õigus
12.1. osaleda EKKÜ üldkogul, valida ja olla valitud EKKÜ juht- ja tööorganitesse;
12.2. algatada üldkogu kokkukutsumise menetlus põhikirjas sätestatud korras;
12.3. teha ettepanekuid ühingu põhikirja muutmiseks;
12.4. algatada programme ja projekte ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
12.5. esitada esimehele ja/või juhatusele ettepanekuid ühingu või selle juhtorganite töö kohta vähemalt kolm nädalat enne juhatuse koosolekut;
12.6. kaevata esimehe ja/või juhatuse otsuse peale üldkogule. Kaebus tuleb esitada enne üldkogu päevakorra väljakuulutamist;
12.7. saada teavet EKKÜ ja tema organite tegevuse ning vastuvõetud otsuste kohta, tutvuda ühingu kirjavahetuse ja dokumentidega, välja arvatud info, mis võib kahjustada ühingu koostööpartnerite või konkursil osalejate majanduslikke või muid tähelepanuväärseid huvisid;
12.8. osaleda ühingu poolt organiseeritud üritustel;
12.9. lahkuda ühingust või peatada oma liikmelisus tema poolt soovitud ajaks.

13. Liikmete kohustused
EKKÜ liige on kohustatud:
13.1. järgima ühingu põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
13.2. tasuma juhatuse poolt kehtestatud liikmemaksu;
13.3. suhetes teiste ühingu liikmetega juhinduma headest tavadest ja kollegiaalsuse põhimõtetest;
13.4. informeerima ühingut oma kontaktandmete muutumisest.

14. Liikmete vastutus
ühingu liige vastutab vabatahtlikult võetud kohustuste mittetäitmisest ühingule süüliselt tekitatud kahju eest.

V EKKÜ juhtimine

15. EKKÜ üldkogu
15.1. EKKÜ kõrgeimaks organiks on EKKÜ liikmete üldkoosolek — üldkogu, millel võivad osaleda kõik ühingu füüsilistest ja juriidilistest isikutest liikmed. üldkogude vahelisel ajal on EKKÜ kõrgeimaks organiks juhatus.
15.2. füüsilisest isikust ühingu liige võib volitada kirjalikult teist ühingu liiget ennast üldkogul esindama. Igal ühingu liikmel on hääletamisel üks hääl.

16. üldkogu pädevus
üldkogu pädevuse kuulub
16.1. põhikirja muutmine;
16.2. ühingu eesmärkide muutmine;
16.3. esimehe, juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
16.4. esindaja valimine Kunstnike Liidu volikokku;
16.5. auliikmete kinnitamine;
16.6. esimehe aruande ära kuulamine ja ühingu juhtorganite tööle hinnangu andmine;
16.7. revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
16.8. otsuste vastuvõtmine kõigis ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
16.9. resolutsioonide ja pöördumiste vastuvõtmine kõigis siseriiklikes ja rahvusvahelistes küsimustes, mis seonduvad ühingu tegevusega;
16.10. liikmemaksu suuruse kehtestamine;
16.11. ühingu lõpetamise, jagunemise ja teise mittetulundusühinguga liitumise otsustamine.

17. üldkogu kokkukutsumine
17.1. Korralise üldkogu kutsub kokku ühingu esimees vähemalt üks kord aastas. Erakorralise üldkogu kutsub kokku ühingu esimees siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
17.2. ühingu esimehe surma või võimetuse korral oma ülesandeid täita kutsub üldkogu kokku aseesimees.
17.3. Kui ühingu esimees või juhatus põhikirjas sätestatud tingimustel üldkogu kokku ei kutsu, võivad vähemalt 1/10 ühingu füüsilistest isikutest või vähemalt kolm liikmesorganisatsiooni üldkogu kokku kutsuda ja määrata selle päevakorra omal algatusel.
17.4. Korralise kui ka erakorralise üldkogu kokkukutsumisest ja selle päevakorrast tuleb kõigile ühingu liikmetele vähemalt seitse päeva kirjalikult ette teatada.
17.5. üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb isiklikult või oma volitatud esindaja kaudu üle poole ühingu liikmetest.
17.6. Kui üldkogu pole otsustusvõimeline, siis kutsub esimees või volikogu kolme nädala jooksul kokku sama päevakorraga uue üldkogu, mis on pädev otsuseid vastu võtma, sõltumata osavõtvate või esindatud liikmete arvust tingimusel, et üldkogul osaleb või on esindatud vähemalt kaks ühingu liiget.

18. üldkogu otsus
18.1. üldkogu on õigustatud vastu võtma otsuseid neis küsimustes, mis on eelnevalt üldkogu kokkukutsumisel kirjaliku päevakorraga liikmetele teatavaks tehtud.
18.2. üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalenud või esindatud liikmetest.
18.3. põhikirja muutmise otsus, otsus ühingu lõpetamiseks, jagunemiseks või liitmiseks teise mittetulundusühinguga on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle kahe kolmandiku üldkogust isiklikult või volitustega osavõtnud liikmetest. põhikirja muutmise otsus jõustub alates selle registrisse kandmisest.
18.4. ühingu tegevuse eesmärkide muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek. üldkogul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
18.5. üldkogu otsuste ettevalmistamiseks võib moodustada komisjone ja töögruppe.

19. hääletamine üldkogul
19.1. üldkogul hääletamine on reeglina avalik.
19.2. hääletamine esimehe, aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikmete valimisel on salajane, kui üldkogu ei otsusta teisiti.
19.3. Häältelugemiseks avalikul ja salajasel hääletamisel moodustab üldkogu häältelugemiskomisjoni(d).

20. EKKÜ juhatus
20.1. Juhatus on ühingu juhtorgan üldkogude vahelisel ajal.
20.2. Juhatuse volituste periood kestab kolm aastat.
20.3. Erakorraline üldkogu võib juhatuse laiali saata ja algatada uue juhatuse moodustamise menetluse.

21. Juhatuse koosseis
21.1. Juhatuse arvulise koosseisu otsustab ning juhatuse liikmed valib üldkogu.
21.2. Juhatusse kuuluvad nii ühingu esimees kui aseesimees.

22. Juhatuse pädevus
Juhatuse pädevusse kuulub:
22.1. ühingu liikmete vastuvõtmine ja liidust väljaarvamine, vastavate protseduurireeglite kehtestamine;
22.2. ühingu eelarve ja eelmise aasta majandusaruande kinnitamine;
22.3. ühingu tegevusprogrammide ja loominguliste projektide kinnitamine;
22.4. esimehe valimine üldkogude vahelisel ajal senise esimehe lahkumisavalduse, surma või pikaajalise võimetuse puhul täita oma ülesandeid;
22.5. aseesimehe valimine;
22.6. auliikmete valimine;
22.7. vajadusel esimehe ja aseesimehe palgamäärade kinnitamine;
22.8. kinnis- ja muude varadega tehtavate tehingute korra kinnitamine;
22.9. esindajate valimine ühingu poolt moodustatud sihtasutuste nõukogusse, neile tegevusjuhendite andmine ning aruannete ärakuulamine;
22.10. otsuste vastuvõtmine kõigis ühingu tegevusega seotud või ühingu huvisid puudutavates küsimustes;
22.11. töörühmade ja komisjonide moodustamine;
22.12. ühingu astumine Eesti Vabariigis tegutseva või välismaise organisatsiooni liikmeks;
22.13. ühingu nimel kandidaatide esitamine tähtsamate kunstipreemiate saamiseks;
22.14. korralise üldkogu päevakorra kinnitamine;
22.15. vajadusel aukohtu liikmete valimine ja aukohtu reglemendi kinnitamine;
22.16. vajadusel uute ametikohtade loomine ja tööjuhendite kinnitamine;
22.17. üldkogu poolt delegeeritud küsimuste lahendamine.
22.18. toetuste ja stipendiumite jagamiseks komisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kehtestamine.

23. Juhatuse koosolekud ja otsused
23.1. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Juhatus kutsutakse kokku ühingu esimehe või vähemalt ühe neljandiku juhatuse liikmete initsiatiivil.
23.2. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
23.3. Juhatuse liikmel on õigus volitada kirjalikult teist juhatuse liiget ennast hääleõiguslikult koosolekul esindama.
23.4. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või esindatud juhatuse liikmetest.

24. EKKÜ esimees
Esimehe õigused ja kohustused on:
24.1. juhtida ühingu tegevust vastavalt ühingu põhikirjale, üldkogu ja juhatuse otsustele;
24.2. esindada ühingut kõigis õigustoimingutes;
24.3. esindada ühingut kohtus ilma volikirjata;
24.4. valmistada ette, kokku kutsuda ja juhatada juhatuse koosolekuid;
24.5. otsustada iseseisvalt majandustegevuste tegemise juhatuse poolt kehtestatud maksimumpiirides ning tingimustel, esindada ühingut ilma volikirjata;
24.6. omab allkirjaõigust ühingu finants- ja kohtudokumentidel,
24.7. korraldab ühingu liikmete informeerimist ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
24.8. kutsub kokku ja juhatab üldkogu;
24.9. hoidub aktiivsest poliitilisest tegevusest.

25. EKKÜ aseesimees
25.1. nõustab ühingu esimeest;
25.2. täidab esimehe funktsioone viimase pikemaajalisel äraolekul.

26. EKKÜ esimehe ja aseesimehe volituste kestvus
26.1. Esimehe ja aseesimehe volitused kestavad kolm aastat valimisest üldkogul kuni korraliste valimisteni;
26.2. Erakorraline üldkogu võib esimehe või aseesimehe tagasi kutsuda, kui nad on oluliselt kahjustanud ühingu huvisid ja valida uue esimehe või aseesimehe.

VI Varad

27. EKKÜ varad
27.1. põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks võib EKKÜ tegeleda majandustegevusega Eesti Vabariigis ettenähtud seadustes ettenähtud piirides;
27.2. ühingu varad moodustuvad:
27.2.1. kinnis- ja vallasvara omandamise tehingutest;
27.2.2. annetustest ja pärandvarast;
27.2.3. sihtannetustest, mille eesmärk on kooskõlas ühingu põhikirjaga;
27.2.4. seadusega lubatud majandustegevuse tuludest;
27.2.5. tuluüritustelt laekuvast tulust;
27.2.6. võlakirjade, aktsiate ja investeerimisfondide osakute müügist;
27.2.7. vara koormamisest ja võõrandamisest;
27.2.8. rahaliste vahendite hoiustamisest;
27.2.9. ühingu poolt asutatud juriidiliste isikute tegevusest;
27.2.10. kunstiteaduslike publikatsioonide jm trükiste müügist;
27.2.11. muust seadusega tulutoovast tegevusest;
27.3. ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
27.4. Riik ei kanna varalist vastutust ühingu kohustuste eest, nii nagu ühing ei kanna vastutust riigi varaliste kohustuste eest.
27.5. ühing võidakse vabastada maksudest riigi ja kohalikku eelarvesse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.
27.6. Riigilt taotletud toetuste kohta peab ühing eraldi arvestust ja toetuse saajate registrit. Loovisikutele nimetatud toetuste arvelt makstavate stipendiumide ja muude hüvitiste maksmise alused ja korra kehtestab Juhatus.

28. EKKÜ majandustegevuse ja arvestuse kontroll
28.1. EKKÜ majandustegevust kontrollib revisjonikomisjon.
28.2. EKKÜ varalisi vahendeid hoitakse pangas.

29. EKKÜ raamatupidamine
29.1. EKKÜ raamatupidamist peetakse vastavalt kehtivale seadusele heade raamatupidamistavade kohaselt.
29.2. EKKÜ majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 30. detsembril.

VII Osakonnad

30. Osakondade õigused ja kohustused
30. vähemalt 5 ühingu liikmetest võivad piirkondlikul alusel moodustada ühingu piirkondliku osakonna.
30.1. Osakonna kõrgeimaks organiks on osakonna koosolek. Osakonna koosoleku kutsub kokku osakonna juhataja vastavalt vajadusele vähemalt 1/10 osakonna liikmete kirjalikul nõudmisel. Osakonna koosoleku kokkukutsumise kord kehtestatakse osakonna esimesel koosolekul.
30.2. Osakonda juhib ja esindab õigustoimingutes juhataja, kes valitakse ametisse kolmeks aastaks osakonna koosolekul osakonna liikmete häälteenamusega.
30.3. Osakonnale jääb — osakonda kuuluvate liikmete liikmemaksudest.
30.4. Osakonna rahaliste vahendite kasutamise õigus on osakonna juhatajal osakonna koosoleku poolt kehtestatud korras.
30.5. Osakonnad on kohustatud esitama oma tegevuse kohta aruande ühingu juhatusele ühe kuu jooksul peale majandusaasta lõppu.

VIII ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

31. EKKÜ ühinemine ja jagunemine
31.1. EKKÜ ühinemine ja jagunemine toimub seadusega sätestatud korras.
32. EKKÜ lõpetamine
32.1. EKKÜ likvideerijad määrab juhatus.
32.2. EKKÜ lõpetatakse
32.2.1. üldkogu otsusega;
32.2.2. pankrotimenetlusega;
32.2.3. liikmete arvu vähenemisel alla kahe isiku;
32.2.4. üldkogu võimetusel määrata ühingu juhtorganeid;
32.2.5. muudel seaduses sätestatud alustel;
32.3. ühingu lõpetamise kord toimub vastavalt kehtivale seadusele.

33. EKKÜ lõpetamisest jääva vara saatus
33.1. EKKÜ lõpetamisest pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse ülejäänud vara kunstiteadusega tegelevatele institutsioonidele.

34. EKKÜ tegutsemise tähtaeg
34.1. EKKÜ on loodud tähtaega määramata.

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuaatorite ühingu põhikiri uues redaktsioonis vastu võetud EKKÜ üldkogu poolt 25. märtsil 2013. aastal.